Tallinna Lennujaam sõlmis ennatlikult lepingu

Tänase lehe üks lugudest keskendub Tallinna Lennujaamale, kes kolm aastat tagasi ei näinud põhjust riigihanke korraldamiseks. Toona pikendas riigifirma juba sel ajal turvateenust pakkuva G4Siga, jättes kõrvale teised võimalikud turvateenuse pakkujad.

Äripäeva toimetuse hinnangul jääb Tallinna Lennujaama tegevusest mulje, et põhjaliku eeltöö asemel mindi kergema vastupanu teed, kuigi oli võimalus kehtiv leping lõpetada ja hakata võrdsetes konkurentsitingimustes uut pakkujat otsima.

Võimalus lepingut pikendada ja tühistada

Tallinna Lennujaam sõlmis G4Siga 2007. aastal lepingu 5+3 aastaks, mis tähendas 2012. aastal pikendamisvõimalust. Samuti tähendas see Tallinna Lennujaamale võimalust lepingut lõpetada, kuid seda ei tehtud.

Riigifirma põhjendab 2015. aastal toonast otsust põhjaliku turu-uuringu ja riskianalüüsiga, kui paljudel G4Si konkurentidel ei olnud vajalikku kogemust ja sel ajal tegid mitmed konkurendid turul ka agressiivseid alapakkumisi. Tallinna Lennujaama juhatuse liikme Anneli Turkini sõnul kaasnes alapakkumistega paljudel riigihangetel segadust ja kirglikke ajaleheartikleid. Hirm ei tohiks olla piisav põhjendus, et jätta hange korraldamata, rääkimata meediakajastusest. Eesmärk peaks olema konkurentsivõimaluse tekitamine.

Samas ütleb Turkin, et tagantjärele ei saa olla kindel, et keegi oleks võinud teha parema pakkumise. Toimetuse hinnangul peaks sama kehtima selle kohta, et ei saa olla kindel ka halvemas pakkumises. Kuna hanget ei tehtud, siis ei saagi seda teada. Jääb kehtima vaid tollane juhatuse hinnang ja otsus, mis oli viga. Viga sellepärast, et hanke korraldamata jätmisega võeti teistelt turuosalistelt võimalus teha pakkumine. Kuigi risk alapakkumisteks võis olla suur, ei saanud riigifirma turu tegelikust olukorrast ülevaadet. Pigem kombati seda uuringute ja analüüside kaudu.

Soosis toonast partnerit

Isegi korraldatud hanke puhul, kui ainuke kvafitseeruv pakkuja oleks olnud G4S, saanuks riigifirma vähemalt kindlust, et senine koostööpartner on valitud õigustatult. Samas oleks võinud minna ka vastupidi, kus toonane pakkuja ei pruukinuks enam parim olla, kuid see jääbki teadmata, sest Tallinna Lennujaam otsustas teisiti.

Riigifirma otsus oli vesi G4Si veskile, sest turvafirma ei pidanud konkurentidega võistlema. See andis hoopis suurema võimaluse senist koostööd veelgi tugevdada, mis kahjuks lennujaamade turvateenuses võib tekitada monopoolse seisu. Kui peaks juhtuma, et Tallinna Lennujaam sõlmib G4Siga lepingu ka uueks perioodiks, saab  järgmisel hankel ettevõte näidata 11aastast kogemust. Eestis poleks kellelgi samaväärsega vastata, sest selleks puudub võimalus. Kui USS Security või Securitas tahaks Eesti lennujaamades tugevat konkurentsi pakkuda, siis tuleks esmalt saada samaväärset kogemust tõenäoliselt kas välismaalt või tuleks leida sealt mõni sarnase kogemusega partnerfirma.

Tehtud viga ei tohi korrata

Äripäeva toimetus loodab, et Tallinna Lennujaam plaanib hankeid edaspidi ka korraldada ega hakka kellegagi lepingut otse sõlmima kartuses, et keegi võib teha alapakkumise. Ausast konkurentsist võidaksid kõik pooled.